Koeru Kultuurimaja

Maja saamise lugu

Igal majal on oma vaim, saatus ja saamislugu. Nii on see ka Koeru kultuurimajal. Kui 13. septembril 1924. a kohaliku seltsimaja ära põles, hakati uut ehitama. Majanduslike raskuste tõttu ehitamine venis. Igatahes enne 30. aastat oli maja püsti ja kuulus tuletõrjeseltsile.

2. detsembril 1932. a ajaleht „Vaba Maa“ toob ära teate: „Järjekordne seltsimaja põles maha. Koeru alevikus asetsev vabatahtliku tuletõrje hoone süttis põlema ja põles maha. Samuti põlesid maha samas majas asetsenud G. Pottmanni kauplus ja riigiviina poe viina kraam.“ Kohalike seltside eestvõttel moodustatud sihtasutuse „Koeru rahvamaja“ juhatus pidas esimese koosoleku 17. novembril 1935, mil otsustati uus maja ehitada. Esialgset projekti tehti ümber ja 1938. a algul käidi delegatsiooniga Tallinnas, kus majandusminister Karl Selter oma õnnistuse kaasa andis. Rahvamaja vundamendikraav kaevati käsitsi 1939. aastal. Varem oli seal kohal olnud spordiplats.

„Käisime seal poistega kraavides jooksmas. Oli ilus rebaseliiv. Ega töömehed keelanudki, jooksime neil põhja tasaseks,“ meenutab Kalju Kull (Koeru Kaja nr 51, 1997). Hoone seinad said valmis 1940. aastal. Sõja tõttu ehitus seiskus, ainult ajutine katus pandi peale. Siis olid seal hobused sees. Pärast sõda kasutati hoonet viljaaidana, kus talumeestelt kohustuslikku normivilja vastu võeti. Pärast ENSV Ministrite Nõukogu aseesimehe Arnold Greeni külaskäiku Koeru kanti lubati kultuurimaja valmis ehitada. 1955. a algasid ehitustööd, ehitajaks oli Paide Ehitusvalitsus ja töödejuhatajaks Evi Punapart.

„Väärtuslik uusaastakingitus. Sellist vana aasta lõppu ei mäleta ükski Koeru ega selle ümbruse elanik. _ _ _ 28. detsembri õhtul avati Koerus rajooni kolmas kultuurimaja. Nägus 275 istekohaga saal ei tahtnud kuidagi mahutada avapidustustele saabunud rahvast. Päevakohase kõnega esines kultuuriosakonna juhataja sm. Talu. Tervitusi tõi EKP Paide Rajoonikomitee sekretär sm. Visk ja Paide Raj. TSN TK esimees sm. Valter“. („Võitlev Sõna“, 31. dets 1957).

Tänati parteid ja kodumaad, kuid ei räägitud sõnakestki eestiaegsete Koeru seltside rahakogumisest ja visast tööst oma kultuurikolde rajamisel. Kahekorruselises hoone oli algselt ahiküte, suur saal ja peale selle veel 11 ruumi: raamatukogu, lugemisruum, pioneerituba, punanurk, tegelastetoad ja kontoriruumid. Avakontserdil astusid publiku ette Koeru rahvamaja, Tee Kommunismile kolhoosi, Paide ja Järva-Jaani parimad isetegevuslased. Kultuurimaja direktor oli siis Ilse Unga, kes töötas kultuurijuhina 1966. aastani. Kultuurimajas alustas tööd ka paikkino, mille esimeseks mehaanikuks oli August Kirsipuu (kuni 1961. aastani). Majas alustasid tööd muidugi isetegevusringid. Hiljem sai kultuurimaja keskkütte. 1986. aastal valmis juurdeehituse projekt, kuid juurdeehitus alustati 1990. aastal ja 1997. a juunis avati uus osa. Uues osas on harjutussaal, panipaigad, kaks mugavat näitlejate garderoobi dušširuumide ja tualetiga. Vanemas osas avati 1996. a kevadel Koeru valla muuseum.

Herbert Last